Istume siin Sitsuga Ülikooli kohvikus ja rekonstrueerime eilset õhtut, mis minul näiteks lõppes Laial tänaval rusikaga lööma õppides (kuiv trenn). Linn on täis piduriides inimesi, lilli ja esmakursuslasi, kes veel sammaste ees suitsu teha ei julge, vaid lähevad peahoone nurga taha. Postimehes on pilt Erik Moorast, kes läheb aastatega järjest enam Ruutsoo nägu.
Festivali avapäev konkureerib tugevalt kooli avapäeva üritustega. Aga ma arvan, et ma vaatan need elevil roosadesse hilpudesse mähitud naisterahvad uues anatoomikumis üle ja lähen siis Libahundile.
Endal on elevus
- reedese dokumentaaldraama seminari suunal (sest seal räägitakse, kuidas näidendeid kirjutada),
- Tühiranna ürituste suunal (sest jutustus on väga hea, näis kuidas muud vormid. Etendusele küll kaelakaardiga ei saa, aga vaatame, mis teha annab)
- VAT-teatri Kalevipoja suunal (sest pidi uudne, moodne ja hea olema)
- Hvostovi Henriku esimese lugemise suunal (sest raamatust lugedes tundus, et on lavakõlbmatu tekst nagu Hvostov ka ise märkis),
- Viinistu suunal (sest mul pole aimugi, kuidas sinna saada, aga väga oleks vaja)