Rongis kuskil Tartu ja Jõgeva vahel.
See, et saabun Tartusse läbi kärssand vaksali, on muidugi kurb, aga bussiga on ka narr minna, kui rongiga juba saab.
Terve nädalavahetuse olen muretsenud selle pärast, et pole erilist festivalielevust ega teatris istumise isu. Võib-olla on asi vales linnas, sest mida Tartu poole, seda paremaks eelaimdused muidugi lähevad.
Aga lugesin siin rongis siit-sealt NO paksu pildiraamatut. Sai palju nalja (mõned jutud on muidugi sellised, et hakkab veidi piinlik). Ja tunne hakkas tulema. Eriti hakkas midagi tulema muidugi siis, kui tuli kõne sisuga, et Andres, Sits ja Kisto on juba Pirogovil ja võtavad napsu, et homme "adekvaatse pilguga" uusi tibusid (st esmakursuslasi) üle vaadata. Vananemist on neil päevil väga kerge eitada.
ps: audiot sel aastal vist ei saa, sest ei tegelenud sellega piisavalt vara. Kusta, kellelt eelmisel aastal mp3-diktofoni sain, on Iirimaal. Tervitused Iirimaale.
pps: pilti saab, aga avamisest jne mitte, sest fotokas ununes Tõnni pulma ja kes teab, mil teda näeb.