Mul on millegipärast tekkinud probleem Tartu ustega: nad käivad kõik väljudes sissepoole lahti ja see on ebardlik. Pekslen vastu kohvikute usteklaase nagu paanikas vaablane ja mõtlen, et miks alles nüüd, mitte juba viis aastat tagasi selline ebakõla.
Tõnnil pole siiani meeles olnud tehnikat tagasitoimetamise alguspunkti viia. Festivali ja minu dela tehniki on muidugi äärmiselt ebahuvitav, lihtsalt narratiivivõbeluse mõttes virisen siin. Pluss tegelikult laenas Juhan fotokat, nii et noprobleem.
Üleeile ei jõudnud üldse teatrisse, aga/mistõttu oli muidu väga lõbus ja kojujõudmiskellaaeg väga hiline.
Eile lõin Viinistule käega ja tundub, et kahetsema ei pea. Juhani "lähme, mul on kodus džinni ja toonikut" muundus sujuvalt kokteilipudel näpus Sadamateatri poole lippamiseks. Esimene etendus oli nii halb, et oli hea, et pudel kaasas oli. Järgmised etendused olid juba paremad, suisa nii head, et oleks piinlik olnud pudelit välja koukida. Seega valdav osa džinnist, kui Hansul just koduteel pikantsusi ei juhtunud, on alles.
Üldiselt ma tahaks tugevalt kahelda heatahtlike onude väidetes OP! saates. Nad seal muudkui rõõmustasid, et Eesti dramaturgia on heas seisus: meil on Kivirähk, Kivastik, Vadi ja Lennuk. Esimese kolme päeva põhjal ütleks, et Eesti dramaturgia on kehvas seisus. Vaatan selle väite veel laupäeval üle.
Õppinud reporter Hans tegi festivalikuubikus kükitavate neiudega
intervjuu. Unustamatut kuulamiselamust ja diktofoni eest aitäh Beritile!
moisavahe.dcee.net