Teatriliidu esimees Rein Oja, kuidas te kommenteerite Eesti, Läti ja Leedu teatraalide ühisavaldust, mis teeb ettepaneku muuta Balti teatri festivali statuuti?
Olles ise selle avalduse koostamise juures, olen muutustega nõus. Uus statuut kindlustaks kõrgema kvaliteedi ning annaks ka õigema pildi sellest, mida igas riigis hinnatakse.
Järgmisel aastal peaks festival Leedus toimuma, Eesti Teatriliidu poolt vaadatuna – kui kaugel on korraldustöö?
Leedukad ise on festivali pärast mures, kuid lubasid siiski, et see Leedus ikkagi toimub. Meie mured ja/või rõõmud saabuvad siis, kui festival seal tuleb või ei tule, ja ilmselt ka pärast seda.
Te liikusite «Omadraamal» koos Baltimaade delegatsioonidega, kes usinalt ka võistlusprogrammi-väliseid Eesti omadramaturgia lavastusi vaatasid. Millised olid nende emotsioonid? Mida esile tõsteti, mida laideti?
Eesti teater jättis neile väga hea mulje. Need, kellega mina rääkisin, kiitsid «Rühkat», «Kalevipoega» ning «Keeleuuenduse kurvi», kuigi viimasest teksti mõttes nad üldse aru ei saanud, ja eriti «Põrgu wärki». Ja nagu ikka, vaimustuti meie näitlejatest, ja ka sellest, et Eestis on oma uue näitekirjanduse seis väga hea. Negatiivsest minuga ei räägitud.
Mis jättis parima mulje teile isiklikult?
Eelkõige lätlaste «Pikk elu». Eredaim eesti-elamus oli «Keeleuuenduse kurv».
Praegune tiim on «Draamat», Eesti teatri ülevaatefestivali, juba mõned aastad korraldanud – kuidas korraldusega rahule jääte?
Iga aastaga üha parem. Välja arvatud ilm.
Kas «Draamal» on sellisel kujul potentsiaali või mõtet iga-aastaseks rahvusvaheliseks festivaliks areneda?
Ei arva, et Eesti «Draama» peaks rahvusvahelisem olema. Eesti teatrite parimad lavastused pluss üks külalisteater ning hindajad erinevatest riikidest, nagu viimastel kordadel olnud, on õigeim viis.
Teatritegijate ühisavaldus
Väljavõte Eesti, Läti ja Leedu teatraalide pöördumisest riikide kultuuriministeeriumide ja teatriliitude poole
• Kuna see teatrifestival aitab tutvustada Balti riike nii üksteisele kui väliskülalistele, soodustab loomeinimeste koostööprojektide tekkimist, õhutab eestlaste, lätlaste ja leedulaste huvi üksteise vastu ning tugevdab seega sallivuse ja koostöö õhkkonda Baltimaades siis leiame, et järjepidev riiklik toetus on selle traditsiooni jätkumiseks ja arenguks hädavajalik.