Draamafestivali lõpetuseks nendin keeleuuendusjate sõnadega, et parim osa Eesti (näite)kirjandusest on veel ees. "Põrgu Wärgi" triumfi osas jääb üle ainult skeptiliselt kulmu kergitada, sest Viinistusse ma selle etenduse ajaks ei jõudnud - ei kolmapäeval, ei suvel. Muide, Viinistus Eesti võistlusprogrammi etendusi mängida on umbes sama õilis kui oma 8. sünnipäeval missivalimised korraldada nii, et lasta külalistel pööningult mõned kaltsud otsida ja siis ise ema kapist roosa sätendav kleit selga ajada. Ma leian.
Aga jah - Eesti dramaturgia on pigem kehvas seisus. Võimalik, et läbi aegade parimas, aga siiski kuramuse napis olukorras. Haaratagu kursor ja kukutagu stseene kruttima. Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistlus on aasta pärast.
ps: minust on saanud nüüd nii palju teatriinimene, et mõne "päris" teatriinimesega emblen vinduvale peole saabunult hardalt, mõni teine jälle ei mäleta üldse, et me kaks nädalat tagasi silla all lõket tegime ja "Transvaali" laulsime.
pps: teeksin kohustuslikuks VAT-teatri "Kalevipoja"