Aeg | Riik | Etendus | Mängupaik | Hind |
---|---|---|---|---|
T 05.09 kl 16:00 | Poetess | Lutsu Teatrimaja | 90/70 |
Leedu poetessi Salomei Nerise luuletuste ja päevikute põhjal POETESS Arts Printing House ja Leedu Rahvusteater
Lavastaja: Regina Garuolyte Dramatiseerija: BirutÄ Mar Kunstnik: Jolanta Rimkute Koreograaf: BirutÄ BaneviÄiutÄ Helilooja: Antanas KuÄinskas Mängib: BirutÄ Mar Esietendus: 22. jaanuaril 2005 Etendus kestab: 1 tund 10 minutit
Leedu kuulsaim poetess, vastuoluliste eluvalikute ja loometeega SalomÄja NÄris on Leedu uuemale teatrirežiile korduvalt inspiratsiooni pakkunud. Kui Rimas Tuminase „Madagaskaris” oli ta vaid naiskangelanna osaliseks prototüübiks, kelle abil kujundas dramaturg Marius IvaškeviÄius võrdlemisi groteskse fiktsiooni Leedu sõja-ajaloost, siis luuletaja ja näitleja BirutÄ Mar (MarcinkeviÄiūtÄ) on oma monodraamas keskendunud NÄrise elule ja loomingule tervikuna, leidmaks vastuseid küsimustele: mida üldse tähendab olla looja, kes on ta inimese ja kodanikuna tavaelus ning millised konfliktid võivad nende rollide segunedes tekkida.
Lavastus püüab uurida mehhanisme, mis viisid nooruses radikaalse ja rahvuslikult meelestatud NÄrise ühinema kommunistidega ning kirjutama selliseid teoseid, nagu näiteks Stalini preemia pälvinud „Poeem Stalinist”. Vastamaks neile küsimustele on alusmaterjalina kasutatud väljavõtteid NÄrise päevikust ning katkendeid tema loomingust. Lavastust on etendatud ka n-ö kohtuprotsessina poetessi üle, kus teda süüdistavaid artiklikatkeid loetakse ette publiku seast.
BirutÄ Mar on õppinud Leningradi Riiklikus Teatri-, Muusika- ja Kinoinstituudis (praegune Peterburi Teatriakaadeemia) näitlemist ja lavastamist ning Tokios Butoh’ tantsu ja No-teatrit. Lisaks näitlejatööle Leedu Rahvuslikus Draamateatris on ta osalenud erinevaid kunstiliike ühendavates projektides ning katsetanud ka filmirežissööri ja -stsenaristi, ooperilavastaja ja –libretisti ning koreograafina, samuti avaldanud luule- ja esseistikaraamatuid.
Erilist huvi pakub talle aga „kõige isiklikum teatrižanr, poeesiale lähim” monodraama. Seda alates 1998. aastast, mil ta tuli välja Becketti „Õnnelikel päevadel” põhineva monolavastusega „Sõnad liivas”, esitades seda näidendit Winnie vaatepunktist. Nii see, kui ka sellele järgnenud Marguerite Duras’ „Armuke” (2001) ja Sophoklese „Antigone” (2003) on võitnud rohkesti preemiaid rahvusvahelistel festivalidel. „Poetessi” eest pälvis BirutÄ Mar aprillis Ukrainas toimunud monolavastuste festivalil Vidlunnja parima naisrolli auhinna. Eesti publikule on ta senini olnud tuntud peamiselt luuletajana, esitades oma loomingut ka 2006. aasta maikuus siin toimunud Põhjamaade luulefestivalil.
Selles vallas debüteeris ta 1995. aastal luulekoguga „Saatmata kirjad”, mille kohta kirjutas luuletaja Robertas Keturakis: „Raske uskuda, et sellel pragmaatilisel sajandilõpul, mis on paisanud inimese järsku tundekuristikku ja küünilisse nihilismi, mis endiselt usub, et Jumal on surnud ja ei ela inimeses, et sellel veriselt röövellikul sajandilõpul seisab tüdruk, kes usub, et õrnusele kuuletuvad kõik. Nii algab ja elab suur poeesia, mis toetub vaikusele ja puhtale sõnale”. Madis Kolk
NB! Etendus on vene ja leedu keeles |