Rudolfs Blaumanis

KADUNUD POEG

Läti Rahvusteater, Läti

Lavastaja: Peteris Krilovs

Dramatiseerija: Inga Åbele

Kunstnik: Gints Sippo

Kostüümikunstnik: Liga Pinne

Osades: Lolita Cauka, Daiga Gaismina, Evija Skulte, Daiga Kazocina, Svetlana Bless, Uldis Anze, Uldis Dumpis, Juris Rudzitis, Janis Skanis, Arturs Kruzkops, Regnars Vaivars, Arno Upenieks, Kaspars Žvigulis

Esietendus: 9. detsember 2004

Etendus kestab: 2 tundi 20 minutit

Üle-eelmise sajandi lõpus kirjutas üks tollaseid Läti rahvusliku dramaturgia olulisemaid edendajaid Rūdolfs Blaumanis näidendi sellest, kuidas ülekäte läinud poja rahalistest raskustest saavad alguse traagilised sündmused. Nüüd, üle saja aasta hiljem, võttis Läti üks praegusi esidramaturge, Inga Ä�bele näidendi uuesti ette, et seda pisut kaasajastada. Läti teatris on see Blaumanise näidendite taaslavastamisel üsna sagedane praktika. See ei ole hinnanguline ümbertõlgendus ega dekonstruktsioon, vaid vastupidi: igikestvuse kinnitus.

Originaali tegelased, suhted ja probleemid on jäetud samaks, kuid lavastaja PÄ�teris Krilovs on tahtnud rõhutada paralleele Läti külaelus tänapäeval ja sajand tagasi. Muudatused tähendavad rohkem tõlget tänasesse olustikku: kui Blaumanise ajal tehti põllutööd, siis kolhoosijärgses külaühiskonnas käiakse tööl saekaatris. Lugu ise, see tragöödiat, kriminulli ja seebiooperit ühendav suhterägastik, milles tegelasi saadab igal sammul teadmatus sellest, kellega ja mis põhjusel tuleks abielluda, või kelle käe läbi võib saabuda ootamatu surm, on võrdselt võimalik mõlemal ajaloolisel etapil. Ehk teisisõnu, korratakse üle vana tõde inimloomuse muutumatusest ning võõrandumismeeleolude analüüs võetakse üles uues versioonis.

Eesti publikule oma „Tumedate hirvedega” tuttav Inga Ä�bele , kelle puhul on korduvalt žongleeritud „maagilise realismi” mõistega, on leidnud Blaumanise olustikulises naturalismis tänuväärset alusmaterjali ka iseenda põhiteemade peegeldamiseks. Nii nagu tema originaalloomingus, saab ka „Kadunud poja” näitel uurida mehhanisme, mille mõjul postsotsialistlikus külaühiskonnas, kus endised majandusstruktuurid lagunenud, kuid uued kiratsemas, hakkavad seletamatult sugenema ning konfliktideks kasvama esialgu vaid väikesed mõrad inimsuhetes.

Läti Rahvusteatri näitlejad loovad värvikaid ja elulähedasi karaktereid ning PÄ�teris Krilovsi lavastajamõtegi on panustanud probleemide avamisele nüansse väärtustava näitlejamängu kaudu. Režiiline kujundisüsteem on napp, ega hakka klassikatõlgenduste klišeesid järgides algtähendusi nihestama ning poleemilisse valgusse seadma. Siiski võib lavastajapoolse läbiva emotsioonina tajuda pidevat katastroofi eelaimust. Tegemist on hoiatuslavastusega, mis ärgitab hingelistele ebakõladele tähelepanu pöörama siis, kui need ei ole veel võimelised sünnitama mõrvareid, olgu siis tunnete tasandil või sõna otseses mõttes.

Madis Kolk

NB! Etendus on läti keeles, sünkroontõlkega eesti, inglise ja vene keelde